Tegu on Nissaniga. Nende selline elektrijama on legendaarne, mudel pole väga tähtis isegi. Mind teeb skeptiliseks enda öeldu suhtes praegu see katuseluugi osa, muidu ütleks kogemuse pealt nissanite ja infinititega, et ukse peal olev akende lülitiplokk on vett saanud.
Kas aknad ei avane ainult juhiukse pealt või ei saa neid liigutada ka teiste uste peal olevatest lülitititest?
Aku tühjaks sellise ajaga on vooluleke ehk jällegi, kuskil vesi vahele pääsenud, otsimine on väga väga ajakulukas tegevus.
Tere, äkki on kee gi kokku puutunud sellise probleemiga? Autol ei tööta aknad ja ei saa liigutada istmeid . Samas ei toimi ka katuseluuk. Auto kaitsme leidsin ülesse ja sai ära vahetatud. asi ei olnud kaitsmes.
Samas saab ka aku tühjaks umbes 3-4 ndalaga. Aga kui mootor töötab, siis aku laeb. Kas aku võib neid kõiki probleeme korraldad.
Tegelik probleem on vägagi kompleksne. Rubla ajal jõudsin igale poole autoga kiiremini kui krooni ajal, krooni ajal kiiremini euro ajal. Nii aeglast venimist, kui praegu, pole kunagi varem nähtud. Sellepärast ongi tore irvitada, kuidas tallinlased seda ise õigustavad, sest ma tulen linna vaid juhul, kui klient soovib. St minul pole mingit probleemi istuda ummikutes nii kaua kui vaja, sest just tallinlane maksab selle kinni üsna krõbeda tunnihinnaga - see on minu võit ja kohaliku kaotus, mitte vastupidi. Kõigil muudel juhtudel (kui pole vedada midagi rasket), kui linna asja, toimib pargi-reisi suurepäraselt selle loomisest saadik. Aga võiks toimida veel palju paremini. Ühistranspordivõrgu kaasajastamine nii, et teeme kuhugi paar peatust juurde, on bluff, nii muutub see veelgi aeglasemaks.
Jalgratas alternatiivina ei ole juba ammu tõsiseltvõetav. Näiteks 80ndate keskpaigas olid probleemiks suured augud asfaldis, 90ndatel oli kõige häirivamaks täielik liiklusanarhia ja karistamatuse tunne (ohtlik). Samas nii 10 kui ka 20 aastat tagasi sai rattaga linna teise otsa alati sama kiiresti kui autoga, tipptunnil loomulikult kiiremini. Ainult öösel oli autol eeliseid. Tänaste elektriratastega oleks see vahe olnud juba väga suur. Tänasel päeval on need mikroplastireostusega punaseks võõbatud rajad kohtades, kus tuleb hingata sisse autode heitgaase... ma isegi ei kaalu rattaga kuhugi minemist ega luba seda ka oma lähedastel.
See on täpselt hr. Järvani sõnum, et erinevad liikumisviisid peavad olema teineteisest eraldatud. Isegi teispool autokeskset Atlandit on sellest juba aru saadud, rääkimata muust Euroopast.
Tsiteerin sealt artiklist aga hoopis midagi muud;)
---Tallinna niigi tohutu linnavalitsuse paisumine 7 asemel 8 abilinnapeani kasvatab veelgi ohtu, et tohutu hulk tegelinskeid asub paljusid asju muutma muutmise pärast ehk enda olemasolu õigustamiseks. Võrdluseks: Helsingis on abimeere neli, Vilniuses kolm ja Riias kaks.---
Nagu kirjutasin, tegelik probleem on kompleksne. Lihtsate vastuste pakkumine komplekssetele probleemidele on vandenõuteoreetikute pärusmaa. Linn on koostöös riigiga teadlikult neid probleeme kuhjanud, et mõlema toiduahelad kenasti maksurahadega toimetada saaksid (nii linna kui riiki ju terve igaviku juhtinud teineteisele lähedased ALDE sõsarparteid ja valimistsirkust tehti vaid selleks, et valijad omade vahel ära jagada). Suvanäide ühest kunstlikult tekitatud probleemist: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120290243/kesklinnakool
ides-on-kohti-vahe-soovijaid-palju-lapsed-suunatakse-kooli-k
uhu-nad-minna-ei-taha-ametnik-kui-poleks-fiktiivseid-sisseki
rjutusi-mahuksid-koik-piirkonna-lapsed-kooli-ara
Selliseid liiklusvajadust suurendavaid näiteid võiks tuua ka kümneid, aga kui päris probleeme otsast keegi lahendama ei hakka, siis jätkubki selline näiline tegevus, raha kaob musta auku ja kõigil, kellel ON VAJA liikuda, on seda ebamugav teha ja alternatiive polegi. Alternatiivid luuakse eelkõige neile, kellel EI OLE VAJA ja kes teevad pigem mugavusvalikuid.
minu poolt oli see irooniline kommentaar. kuna kõik on siin konservatiivid, siis olge lõpuni konservatiivid. praktika näitab, et tubaka ja alkoholi aktsiisi tõstmine, reklaami keelamine ja muud meetmed töötavad. konservatiivid aga arvavad, et selliseid asju ei pea piirama, laseme aktsiisid alla. samamoodi on konsevatiivne lähenemine, et sõidame kõik autoga, buss ja ratas on nõrkadele.
Seega, milleks see joodikute kasvatamine - las joovad, ja nõudke parem alkoholi ja tubaka veel odamaks tegemist. rahva vaba valik ju.
PS: olen alkohoolikust isaga kasvanud ja ise ma ei salli alkohoolikuid üldse. ühtlasi olen ka tuttav sellega, kui vähe on alkohoolikuid, kes sellelt teelt välja rabelevad. mõni % ehk, kes üritavad.
vastab igati klassikalisele börsi (börs ei = ainult aktsiabörs) definitsioonile. On kaup, mille hind kujuneb pakkumise ja nõudluse vahekorras. Sisuliselt sõlmitakse elektribörsil järgmiseks päevaks futuurleping, mis annab pakkujale kindluse, et ta saab lepingus kokkulepitud ajal müüa kindla koguse toodangut varem kindlaks määratud hinnaga.
osta saab see, kellel on raha, müüa saab see, kellel on see kaup olemas, mida müüa. See teema on 100x läbi leierdatud, miks loogika on selline nagu on, millised manipulatsioonid on esinenud, mis on selleks tehtud.
aitab konservatiivne alkoholipoliitika nagu 2019 aastal tehti. lasti aktsiis alla, mille tulemusel vähenes alkoholiaktsiisi laekumine natukene Eestis ja palju Lätis, kuna alkoralli Lätti lõppes. Ja juba sama aasta läks Eestis aga üles alkoholi tarbimine. Esiteks ei pidanud enam Lätti joogi järgi sõitma, kuna odav alkohol oli kodu lähedal olemas ja joomiseks jäi ka rohkem aega.
Suur rahaline kaotaja oli Läti riik, ka Eesti riik kaotas aktsiisi laekumises natuke aga suur võitja oli Eesti rahvas, kuna odavaim meelelahutus läks veelgi odavamaks.
Kärss, Tallinnas ongi tehtud seni näilisi muudatusi ühistranspordi kvaliteedi tõstmiseks ja jalakäijate elu parandamiseks. natuke on edasi liigutud rattateedega, aga see ei moodusta väga paljudes kohtades tervikut ja sõidetavat teedeõrku.
Küll on aga tehtud palju selleks, et autoga saaks igale poole kiiremini ja stressivabalt. Selle tõestuseks on autodega igapäevaselt liiklejate arvu kasv Tallinnas ja ühistranspordiga sõitjate pidev vähenemine. See suund on aga risti vastupidine sellele, mis on tänapäevasele linnale kohane eesmärk.
Linna liikluskorraldust ei saa vaadata läbi Kärsa üksikute sõitude, et kui ma ei peaks pidurdama, siis kuluks vähem kütust ja rehve ja oleks vähem heitgaase, vaid oluline on tervik. Ja terviku üks osa on see, et autoga igapäevaselt linnas liiklejaid jääks vähemaks. näita Kärss mulle mõni Läänemaailma linna arengukava, kus oleks eesmärk, et tõstame autoga linnas liiklejate osakaalu ühistranspordiga sõitjate arvelt või jalakäijate ja rattaga sõitjate arvelt? Kui see kuskil nii on (nagu Tallinnas reaalselt on juhtunud), siis on see sita linnajuhtimise tulemus.
Ka igas Soome linnas, kus Kärss on elanud, on eesmärk autoga liiklust vähendada. Kuidas saab Kristjan Järvan olla nii loll, et hakata seda kuidagi ümber mõtestama ja rääkida Tallinnast kui autoparadiisist, et siin neid kiusatakse - miks neid autoga sõitjaid siis juurde on tulnud?.
Elu muutub. Kui Kärss elas Tallinnas 20 aastat tagasi, siis ei osatudki väga rattaga liiklemisest mõelda. 20 aastat tagasi ei olnud näiteks Berliinis võimalik rattaga linnas normaalselt kuskil liigelda, siis tehti 5 aastaga oluline hüpe, tehti või märgiti maha terviklik rattateede võrk ja ratas muutus kõige kiiremaks liikumisvahendiks. Elasin Berliinis aasta ja ainult mõned pikemad linna ühest otsa teise sõidud, sai metrooga kiiremini kui rattaga. Autoga oli Berliinis täitsa võimatu sõita. See oli võimalik ainult kohalikul töötul immigrandil (neid on Berliinis palju) - neil oli aega küll, nemad ummistasid parkides ja sõites tänavaid. Metroo on Berliinis ka üpris kallis.
Ela ja aja oma asju Kärss maal ja probleemide korral pöördu kohalikku vallavalitsusse. ka 10 aasta tagune Tallinnas elamise kogemus on tänaseks päevaks lootusetult aegunud. Kes oleks 10 aastat tagasi osanud arvata, et isegi eelmine linnapea Kõlvart jõuab vähemalt jutu tasandil Tallinnas Rohelise pealinna konkursini, mis ka kinni pandi. Kes oleks 10 aastat tagasi osanud arvata, et Kristen Michael on nüüd juba viimastel kahtetel kohalikel valimistel Tallinnas rääkinud padurohelist juttu, et üleüldse Reformierakond on ülaltavalt tänapäevase lähenemisega kommunaalpoliitikas - ka Tartus näiteks.
Palun loe uuesti esimest postitust, see teema on hoopis millestki muust kui alkoholi hea/paha dilemma.
Paratamatult osa inimesi sünnivad ja kasvavad suureks sellistes kohtades, kus ümberringi "kõik" joovad. Nii tekibki sotsiaalne sõltuvus, sest kõik sõbrad, sõprade naised, vanemad jne. Ei ole kedagi ooperisse või muuseumi kaasa võtta, sest kõik teised eelistavad juua. Igaüks ei oska ajada selga sirgu ja minna üksinda balletti vaatama, ammugi mitte sellises keskkonnas kasvanud inimene. Siis neil ongi lihtsam samastuda omadega ja keerata samuti pudelil kork maha.
See just ongi kurb, et neid ennast joomine otseselt ei huvitagi, aga see on nagu mõnes asutuses suitsunurk, et kui suitsu ei tee, oled selskonnas paratamatult autsaider. Vanemaid ei saa valida. Esimese osa elust ei saa valida ka naabreid, nende lapsi, koolikaaslasi jne. Hiljem paljud tahaks valida teisiti, aga kust peaks neil see oskus tulema?
Sina väldid neid inimesi. Mina, vastupidi, kutsun neid kaasa kunstinäitustele jm, kuhu nad ise ei satuks, aga kuhu tulevad meeleldi, sest see on igakell huvitavam sellest, kui panna omas keskkonnas tina tuttavate nägudega, rääkida samu jutte, kiruda vallavanemat jne. Palju selliseid inimesi on ühiskonna jaoks kadunud, aga tegelikult oleks vaja väga vähe, et nad valiks ise vabatahtlikult mittealkohooliku elu.
///Miks peab jalakäija, kes on tänapäeva linnas prioriteet, autode pärast minema 25-50m kuskilt ringi, et üle tee saada?///
Rohud võtmata? Kas 20-50 sammu tegemata jätmine on väärt seda, et kuulata seejärel mitmekümne auto kiirendamist, hingata sisse nende pidurdamise-kiirendamisega eralduvat mikroplasti jne ja seda IGA teeületaja puhul? See on ju jalakäija jaoks palju hullem kui autojuhil korraks pedaale sõtkuda.
Mürast: suurim ja ühtlasi ka ebameeldivaima müra tekitaja on tramm. Selle kõrval ei pane korras summutajaga autosid tähelegi... ja neist esimesena panevad kõik tähele jällegi kiirendajaid.
Isegi kiirustest rääkides: poole ajast seisev ja poole ajast 60-ga sõitev auto jõuab sihtkohta sama kiiresti kui ühtlaselt 30-ga sõitev auto (st lihtsustatult, sest ka kiirendustele kulub aega, aga see pole praegu oluline). Selle asemel on loodud 30-40 alad ebaühtlase liikumiskiirusega, ehk siis kõik saavad nautide kiirendustega kaasnevad müra/heitgaase ja autod viibivad tänaval kauem, sest tänava läbilaskevõimet on kunstlikult vähendatud. Vist ei vaja selgitust, millest oleks pidanud planeeringut tehes alustama. Ma usun, et autojuhtidel polekski alandatud kiiruse vastu midagi, kui nad jõuavad sihtpunkti samal ajal, nii oleks win-win kõigi jaoks. Praegu kaotavad autojuhid ja saavad jalakäijad suuremat kiirendamismüra/heitgaase "nautida"...
Nüüd pean vajalikuks mainida, et olen elanud Tallinnas kokku üle 20 aasta, Tartus 6 aastat ja päris mitmetes välisriikides just linnades (sellest kõige rohkem Soomes) kokku 7 aastat. Sellest ülejäänud aja põhikohaga maal. Seetõttu on sõpru-tuttavaid laiali igal pool maailmas ja iga-aastasi autoreise perega tehes külastame neid tuttavaid inimesi ja kohti. Seetõttu näinud ka mujal nii positiivseid kui ka negatiivseid arenguid. Lisaks ka seda, kus mingit "arengut" polegi toimunud, sest "linn oli valmis" juba aastakümneid tagasi.
Hästi üldistatuna tooks ühise nimetajana välja selle, et hästi toimivates linnades ei ahistata autosid, vaid soodustatakse teisi alternatiive. Tallinna stiilis "p3rseaugud", kus ei suudeta linnast liikluse väljaviimiseks isegi ühtegi kiiret magistraali teha, on pigem erandlikud. Siin tegeletakse pidevalt jalakäijate-kergliiklejate-autojuhtide vastandamisega. Kuigi tegelikult puudutab auto- või jalgrattaobsessioon vaid väheseid ja neid kõiki ühendab sama eesmärk jõuda võimalikult kiiresti ja stressivabalt sihtpunkti. Liiklusvahend ise ongi ainult VAHEND, mitte eesmärk, sest paljud valiks teise liiklus-"vahendi", kui see täidaks eesmärk paremini. Järvan on vist siit konnatiigist kaugemalgi käinud, kui suudab teha sama üldistuse, et vaja on viia liiklus eri tasanditele ja võimaldada KÕIGIL kulgeda sujuvalt ja teineteise pärast peatumata. Enne seda tegemata käibki lõputu ja ainult näiline probleemide lahendamine, mis ei tee kellegi jaoks midagi paremaks, ka mitte jalakäijate ega tänavakohvitajate jaoks.
TO Raul Jaak Ervin Üks Jalgvärav ehk Rallisõitja Jaan: millal Sa oma sotsiaalse eksperimendi ära lõpetad ja, nagu kõigile lubasid, foorumi trollimise lõpetad?
Krt, ikka nõrgad olete kui ei suuda alkoholist eemale hoida või peab nipitama, et mitte jooma kukkuda.
Isegi ei otsi tutvusi ega seltskonda inimestega, kes alkoholi tarbivad.....olematu probleem.
https://www.osta.ee/opel-kadett-211832423.html
Lahedad on nii auto kui ka kirjeldus, aga parim on minu meelest järgmine lõik:
"Tähelepanu vajavad karbid, tiivaääred,esitiivad, esipaneel ja põhi(vajavad vahetamist) ,aga muidu on kere kõva".
No ei ole kerel vist eriti palju kohti, mis veel mädaneda saaks. Äkki on nalja tehtud, aga mine tea, kui 270000 on automüüjate maailmas "väike läbisõit"...
Viisakas inimene lisab lingile ka lühiselgituse!
Konkreetsel juhul tasub jah tähelepanu pöörata küsimuste ja vastuste osakonnale, aga see pole ilmselge ilma täpsustuseta. Muudel juhtudel kipub reklaamiks taanduma kahjuks.
