Küsimus on kui kaugele minna selle jälitustegevusega. Võiks iju kōigile mingid lutikad nahavahele toppida ja ühiskond käiks mööda nööri. Niikui eksid, kohe trahv, sunnitöö jms. Ainult et sellises ühiskonnas ei tahaks elada isegi magister ma arvan. Kogu elu ei ole vaja ära seadustada, piirata ja keelata. Tänapäevane tehnika annab selleks kahjuks võimaluse, mida aga ei pea kindlasti igalpool rakendama. Jätkuvalt on meil liiga palju ametnikke, kes “korda luues” endale palka välja imevad…. Pastakast muidugi.
Leedus laipade arv igal juhul olnud kiiremas languses kui Lätis ja Eestis. Kuna need keskmise kiiruse kaamerad katavad väikest osa Leedu teedel, siis seda enam on nad päris mõjusaks osutunud. Ja kuna õige hõlma ei hakka keegi, siis mul isiklikult on täiesti savi kui palju need kiiruskaamerad raha korjavad. Ja keskmise kiiruse kaamerad ohjavad liiklejaid kindlasti paremini kui kui tavalised.
Deusi suguste vastu aitaks vahele jäämisel sõiduvahendi konfiskeerimine nagu roolijoodikutel tehakse. Tundub täiesti ebareaalne, et küllalt soliidses eas mees kiitleb siin oma rämeda kiiruse ületamisega.
Ei toimigi, täna sai uuesti proovitud. 54 GPS järgi, siis sai rohelises laines olla. Kedagi ette ei jäänud, keegi hoiatamata ette ei keeranud elik ideaaltingimused olid täna. Sai kiirendada rulluvalt esimese roheliseks mineva alt, kui see peaks tähtis olema.
Focus, kahjuks sa ei saanud aru, mida ma mõtlesin. Tol ajal kui ma seal liivalaias tihedamalt sõitsin sai mulle see 42 km/h sõites roheline laine selgeks umbes 3-ndal korral. Kui liiklus oli väike, siis saigi sellel kiirusel tiksutud ilusti Pärnu mnt.ni. probleemid tekkisid siis kui oli piisavalt palju neid täie pasaga foori alt kiirendajaid ja siis järgmise all seisjaid. Kokkuvõttes viibisime me kõik sellel lõigul võrdse aja. Mina ühtlaselt liikudes, teised kiirendades ja seistes. Seega kui enamus suudaks tsüklid selgeks teha, puuduks igasugune vajadus piirkiirust muuta. Ma tõesti ei tea, mis seis seal täna on. Ma räägin ikka ammusest ajast. 2005 ja natuke tänapäeva poole. Kui sai seal poolhaagisega veel sõita. Nüüd on seal väga pikalt juba üle 15t registrimassiga veokite keeld ja pole sinna siga ammu veokiga asja.
Vabakal oli sama, aga kiirust said kiiremana hoida. Kuni keegi keenius pani reklaami üles, et kiirusel 48 on roheline laine kuid pikkis vabaka nupuga jalakäijate foore täis. Esimese nupuga foori nupuvajutus ja võisid rohelisele lainele vee peale tõmmata. Minu arust praegu see laine ei toimi ka, erinevalt reklaamitust.
Õppimisvõime öised peavad olema mõlemal poolel, aga ametnike seas kindlasti pole ja jalgväravad ka ei ole.
Tundub, et kodanik pole ise üle lõuna piiri sõitnudki ja tuleb siin liikluskultuurides jahuma. Ei ole möödas siin paari kuudki, kui sai Leedus tulistatud 280'ga ühe LT numbri sabas, oma keskmise kaamera jutu võid sisse soolata ja siis ära süüa.
Nagu isegi ütlesid, telefon hoiatab ja sõidadki selle vahemiku püsikaga rahulikult pidureid ja mootorit jahutades. Nii kui piir läbi saab, siis kolvi peale tuli, turbo punaseks ja edasi.
Aitaks ainult jõuga kilovati piiramine siinkohal tehasest välja tulevatele masinatele aga seda ainult lõppkiiruse puhul. Pandi hunnikutesse ja kägarat ka 50kW masinatega, liikluskultuuri kaameraga ei ravi.
Ka botulism ja teetanus ei tapa sind väikses koguses. Esimese puhul sisse süües saad kõhulahtisuse aind.
Ilmselgelt on see su toodud näide hea indikaator, kuidas puhastusjaamad teevad head tööd.
1000 Topi-Sootsi pargis kasutatava suurusega tuulikut tekitaks kokku 1000x3x15 tonni= 45 000 tonni labade jäätmeid 20-30 aasta jooksul ehk alla 2000 tonni aastas
Keskmiselt miljon tonni ehk 500x rohkem tekib poolkoksi aastas: ohtlik jääde, mille taaskasutus sisuliselt puudub ja ladestamistasu 2,98 eurot/tonn ehk 90% soodsam kui tava- ja üldjäätmetel. Aga muretseme tulevaste tuulikulabade pärast? Hetkeseisuga puuduvad katsetustega kindlaks tehtud andmed poolkoksi mõjust inimeste tervise, kantserogeensuse, mutageensuse ja teratogeensuse kohta. Poolkoks kuulub ohtlike jäätmete hulka, kuid see lähtub Euroopa Liidu direktiividest, kus põlevkiviga seotud jäätmed puuduvad loetelus. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2009. aasta uuring käsitles poolkoksi toksilisust vee-elustikule. Selles leiti, et värske poolkoks avaldab kahjulikku toimet, mis on piisav tingimus, et määrata poolkoksi ohtlike jäätmete hulka.
Tuhamägede taaskasutamine on tervitatav ja kasulik, põlevkivituhka kasutatakse Eestis ka näiteks plasti tootmisel, kuid see ei muuda olematuks fakti, et põlevkivi tekitab taastuvenergijast rohkem jäätmeid ja selle kasutamise jalajälg on suurem nii kaevandamisel, kui ka põletamisel.
Soovitan vaadata. Ma pole kõike veel ise läbi vaadanud, aga mulle meeldis see, kuidas ta rääkis, et ujus tuumajaama jahutusvees ja samuti jõi regulaarselt seda vett. Tal oli kopp ees neist igasugu kontrollidest ja siis tahtis neile puust ja punaselt selgeks teha, et seal pole midagi kahjulikku.
Siis veel meeldis see, kui näitas, kui radioaktiivne oli mingi tabletipurgi sisu.
Ühesõnaga, hea hariv video mehelt, kes midagi teab asjast, mitte teoreetikult, kes pole elus uraani peos hoidnud.
Ma olen modemi ajast selle selgeks saanud, et enne nupu vajutust teen tekstile Ctrl+C. Praegusel mobiilneti ajal ka vajalik liigutus, eriti kui meie konnalombist kaugematel maadel ringi sõita.
Perifeeria fooritükleid pole muudetud, kesklinnas ma ei saa aru, sest pole seal pidev sõitja ja pole pähe kulunud sealsed tsüklid kuid olen täheldanud, et pean mõne foori taga seisma küll, kus varem pole kunagi pidanud seisma jääma. Kuna liiklus dünaamiline, siis ei saa otseselt 30 alasid faktuaalselt süüdistada oma kogemuse pealt aga kahtlus tekib küll kui korduvalt pead jääma "vale koha peal" seisma.
Ei kogu need kiiruskaamerad ammu juba mingit suurt trahviraha, kuna kõik kasutavad sõites hoiatussüsteemi. Keskmise kiiruse mõõtmise kaamerad on vaja üles panna nagu Leedus. Laipade arv vähenes 2 x .
Endiselt. Tuhast tehakse kõvasti ehitusmaterjale. Eesti on lihtsalt korrumpeerunud nolk selle koha pealt, kes pole.oma tehast käima pannud ega lase teistel ka seda teha. Paar generatsiooni veel, siis äkki suudetakse see tuhamägi ka erinevate plokkide kujul väljamaale lagedaks platsiks maha müüa. Tegu väga puhta algmaterjaliga siiski erinevalt epoksiidist, mis on peaaegu kõigekindel. Pole isegi vanakooli epoksiid ehk vaigutatud ja siis kivistunud puit.
Isegi, kui mingi tabamus oli, polnud ilmselt siiski tegu päris hävinguga. Sellised löögid, et nad n-ö arvesse läheks, fikseeritakse tavaliselt nii ühelt kui teiselt poolelt pildimaterjaliga. Venkud on muidu varmad pilte panema seda enam, et praegu on neil päris suur drooniülekaal. Hetkel nagu null pilti. Tasub veel meenutada, et esimene Patriot lasti ka ammu enne, kui see üldse Ukr pinnale sai. Nii et võib propa olla küll.
Kõik, mis peale põlevkivi alles jääb, on seesama loodus- paekivi ja muu kraam, mis ahjus ei põle. Seega aja auku tagasi ja korras. Tuuliku tegemisel on samuti kulutatud fossiilenergiat, lisaks labade materjal, mis ei idane ega mädane. Labade kogus võib tõesti olla mikroskoopoline põlevkivisse arvestatult, aga me ei vaja nii palju jalgrataste varjualuseid, seega saast, millega halligi teha ei ole.
Viimaste postituste pealt toon välja enda isikliku "probleemi" - ma ei jälgi juba väga ammu mitte ühelgi autol spidomeetrit ehk kiirusemõõtjat, sest autosid on palju, neist osadel on ülitäpsed spidod, teistel valetavad nn kordajaga, kolmandatel nn nihkes osuti tüüpi valetamine või veel lisaks kombinatsioonis ka kordaja tüüpi valetamisega, lisaks on paljudel autodel originaalist VÄGA erinev rataste diameeter... ei suudaks seda arvet pidada ka parima tahtmise juures, milline spido ja kui palju valetab olenevalt suverehvide-talverehvide eri mõõdust jne. Sellepärast on KÕIGIS AUTODES ekraan, kust vaatan kiirust GPS järgi. Kõigis on nagunii ka telefonihoidja, aga osad autod kuvavad seda ka Androidauto/AppleCarplay kujul suurele molule otse vaateväljas. Probleem tekib siis, kui russkimir jälle GPS signaale otsustab segada ja ekraanil kuvatav tegelik kiirus enam ilmselgelt paika pea. Siis vaatan nõutult auto kellasid, millest ma midagi arvata ei oska ja kui ees on kiiruskaamera, siis ei jäägi muud üle, kui võtta mingites loogilistes mõõtevea piirides kiirus alla, nii et pole endal õrna aimugi, kas sõidan lubatud kiirusega või märgatavalt alla lubatu. Ei ole nii, et "järsku enam ei julge" vms. Mida ise teeksid enne kiiruskaamerat, kui spido midagi ei näitaks? Ostaksid pohhuistlikult aktsiaid? Arvate, et mu abikaasa paremini meie erinevates autodes tagumikutunnetuse järgi kiirust suudab hinnata? Püüdke mõista ka teisi liiklejaid, igaühel, kes ei tee seda, mida teie eeldate, neil on selleks mingi põhjus. See põhjus ei pruugi olla üldse "paaniline kiirusmõõtjahirm". Enda komplekse ei maksa teistele automaatselt üle kanda.
# Android Auto ja Apple Carplay näitavad teistsugust pilti kui telefon! See on aja
# jooksul ühtlustunud kuid pole väga kaugel minevikus, kus auto ekraanil mente
# ja kaameraid ei näinud kuid telefoni ekraanil nad täitsa olid.
Seal on kohtab tohutul hulgal imelikke veidrusi juba olenevalt sellest, millise Androidi versiooniga, Waze enda programmiversiooniga vms on tegemist. Kasutan mõnikord eri juhtudel väga erinevate põlvkondade (kõigi pereliikmete) telefone nii Androidautoga kui ka telo enda ekraanivaatega ja samuti ebatäpselt üldistades võiks öelda, et mida vanem telefon (olenemata isegi vana telo uuemast Androidist), seda rohkem veidrusi, kõrvalekaldeid programmide normaalsest tööst, ainult kohati (!) puuduvaid tähiseid (äsja märgitud politseist kuni stats.kiiruskaamerateni) jne seal kohtab. St erinev ekraanipilt on isegi eri põlvkondade telefonidel kõrvuti samas autos, ühes puudub kiiruskaamera vms, teises mitte. Mida uuem telo, seda usaldusväärsem, aga ma ei usalda isegi päris uut "firmalutsu" päris sajaprotsendiliselt.
Plekkpolitseinikest: praegu tundub, et kogu tsirkus käib selle ümber, kuidas inimeste käest paremini ja rohkem raha kätte saada. Kui oleks eesmärgiks hoopis liiklusohutus, võiks panna KÕIK plekkpolitseinikud mõõtma peale kiiruse ka pikivahet. Täpsemalt siis kiiruse ja pikivahe omavahelist suhet. Seda ka mobiilsete kiiruskaamerega. Minimaalne ohutu pikivahe sõltub väga otseselt kiirusest ja pidamisest/teeoludest (jätame rehvid, juhi kobakäpluse jms praegu lihtsustamise huvides välja), arvuti jaoks on see väljaarvutatav sekundi murdosa jooksul. Nii saaks järelkoolituse ka need lambad, kes talvel alla lubatud maksimaalkiiruse täiesti sirgel teel (isegi, kui seda Tln ringteeks kutsutakse:) ahelavariisid põhjustavad.
kirjutan pika jutu ja siis vale kontrollkood .........
akkame otsast pääle
Nõustun looderiga
Liivalaia 40 km/h on täielik mõttetus, lambist võetud ja imetud .....ei sobi need tsüklid ei üht ega teistpidi ...
Sõpruse pst. : liikudes kl. 14 - 15 - Liivakust, seisan Magistrali s, Tammsaare ristis, Siilis, Linnu tee, Tedre ..... Varem sai Magistralist Kosklane rohelise lainega ...
Eks see ole kesikute pärandus järeltulevatele põlvkondadele ...
.
2020. aastal moodustasid põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tekkinud jäätmed kokku enamiku ehk 67 protsenti kõigist tekkinud jäätmetest – 11,3 miljonit tonni. Seni pole suudetud seda millekski mõistlikuks veel suures mahus kasutada.
Nimetada selle taustal eluea lõppu jõudnud tuulikutiibasid "hiiglaslike mõõtmetega saastaks" on viisakalt öeldes lihtsalt kohatu.
Hea Kuidas hoida igal aastal kokku, palun vasta ühele küsimusele:
kas Sinu jaoks on vastuvõetav, kui seinast saab voolu ainult päikeselisel päeval või tuulise ilmaga? Ning kui emba-kumba ei ole, siis saad vooluta hakkama. Ka veebruarikuisel külmal nädalal?
Üksik jalgvärav, kiiruse alandamine ei tekita tänavate paremat läbilaskevõimet. Selleks on vaja muuta ka foore, et tekiks nn roheline laine. Paljudel tänavatel on see olemas, aga seda tuleb õppida, aga eks enamus autojuhte ole ka väheke imbetsillid. Selle vastu ei saa.
Kunagi kui Liivalaia tänaval sai veel raskeveokiga liigeldud, siis sadamast mööda liivalaiat Pärnu mnt. -le oli alates Tartu mnt-st roheline laine kiirusel 42km/h. Kelle pärast ma pidin fooride taga aeglustama, kohati peatumiseni, ikka need, kes foori tagant pasaga minema panid ja siis järgmise all foori taga seisid. Sama oli vabakal. Kiirusel 47 oli roheline laine. Ainuke auglustamine oli Hiiu ristis kiiruseni 30 või aeglasemaks, juhul kui bussid keerasid, siis ka vaiksemaks.
Ainult kiiruse alandamine ei ole mingi päästerõngas, tegeleda tuleb ka muuga. Ainult imbetsillidest ametnike ja sinusuguste lollpeade arvates on kiiruse alandamine imerohi.
